Esimene lumi Haanjas

Kelgud toodi kohe välja

Lund sadas ja sadas ning õues oli eriline rahu

Rattad lumes

Põõsad värskes lumes

Lõvilõuad lumeehtes

Mehikene lumes

Esimesed kelgusõidud

Täna pealelõunal hakkas sadama lund. Esimene lumi on alati väga oodatud ja tekitab palju elevust. Lapsed jooksid välja lumememme tegema, kelgud toodi välja ja esimesed kelgusõidud mäest alla said tehtud. Samuti läksime koos perega pimedas õue jalutama ja õhus oli eriliselt mõnus ja kerge tunne. Homme saab näha kas kõik on sama ilus nagu pimedas. Laupäeval on Hanja 100 jala, need peavad ikka väga treenitud ja tahtejõulised, kes seal osalevad. Kuid võibolla saavad ka nemad sellest kergusest osa, mis õhus tunda on.

Roosipäev Meremäel

Sain juba kuu aega tagasi kirja kutsega tulla roosipäevale Meremäel. See päev oli mõeldud sellistele suurematele ja väiksematele roosisõpradele, kes armastavad päris rooside kõrval ka kõiksugu roositeemalist meisterdamist maalimisest, heegeldamisest kuni vitraažroosideni välja. Samal ajal korraldati seal roositeemaline padjakonkurss. Patju oli erinevaid stiile, värve ja tõesti igale maitsele.  Muidugi ei puudunud seal ka pärisroosid.

Minu tehtud roosike

Tüdrukud joonistavad šablooni järgi roose linasele kotikesele. Õpetaja oli Lätimaalt

Merli meisterdab suurt roosi.

Miia teeb õpetaja käe all roosivitraaži

See padi oli konkursil Merli lemmik

Konkursipadjad igale maitsele

Konkursipatju igat värvi

Pisikesed padjad on minu lemmikud, suur punase roosiga Miia lemmik

veel näiteid

ja veel

Kauksi Ülle õpetas pakkutrükki ja ikka roosidest

Meie talu oli esindatud kolme liikmega-mina Margit ja tütred Miia ja Merli. Meie jäime oma roosipäevaga väga rahule ja kui järgmine aasta jälle korraldatakse, püüame kohal olla.

See huvitav ja värviline kartul.

Haanja Pärandkultuuri koolis oli väga põnev kartuli õpituba. Kartulit igast vaatenurgast tutvustas Viive Rosenberg, kes on Eestis kõige tuntum kartuliteadlane ja tõeline kartulisõber. Ettekandes oli palju ilusaid fotosid erinevate sortide kartuliõitest, mis olid imekaunid. Huvitav fakt oligi see, enne kui kartulit kasvatati toiduks,  kasvatati teda ilu pärast. Praegusel ajal on see ilu kuidagi tahaplaanile jäänud. Samuti oli huvitav näha erinevate sortide ilusaid mugulaid koos idudega, mis foto pealt vaadates olid ka nagu kunstiteosed.
Saime teada, et kartulid on väga tervislikud, sisaldades kaaliumi ning 30 erinevat mineraali, C ja B grupi vitamiine, ning isegi 2% valku. Samuti saab valida kartulisorte, mis sisaldavad vähem tärklist(süsivesikuid),seega sobivad paremini suhkruhaigetele. (Ants, Varane kollane, Maret)
Väike tutvustus oli ka kartulihaigustest, kuidas need levivad ja kuidas neist hoiduda. Samuti on paljud eestimaised sordid meil haigustekindlamad, näiteks N täht sordi järel tähendab, et sort on kiduussikindel.
Praegusel ajal on jälle suur huvi tekkinud kartulikasvatajatel Eestis aretatud sortide vastu ja samuti on paljudel inimestel tekkinud huvi ise kartulit kasvatada, kasvõi natukenegi.
Selleks kevadeks hankisime meiegi Väikest Verevat, Blue Congot, natuke Maretit, Berberit, Reeta ja Varajast kollast. Ootan väga , et saaks juba mugulad maha panna ja näha kuidas väikese kartulikasvatusega läheb. Aastaid tagasi oli meil paras suur kartulipõld ja oma kartul olemas. Vahepealsetel aastatel muutus meie kartulimaa ja maasikamaa külaliste õue ja mängumaaks. Aastatega tekkis jälle soov ise kartuleid kasvatada ja nüüd oleme pisikesel lapil jälle kartulikasvatusega alustanud.
Teooriale järgnes veelgi põnevam kartulitoitude tegemine. Toidud tegi põnevaks kartulisort Blue Congo sinine värv.
Esimesena tegime kihilist salatit pokaali. Kes soovisid said proovida ise oma ilumeele järgi kihiline salat valmistada. Salatiks oli meil sinine kartul, kollane kartul, muna, porgand, kurk ja sibul. Kasteks majoneesi ja marineeritud kurgi leem.
Ülejäänud salatimaterjali segasime kõik kokku ja tegime tavalist kartulisalatit erilise sinise kartuliga. Mingit lihatoodet ei lisanud aga salat oli väga hea.
Järgmisena koorisime sinised kartulid ja panime pudru jaoks keema. Samal ajal lõikasime erinevaid kartulisorte ja porgandit ning juursellerit ahjupannile ning seejärel läksid ka need ahju.
Vahepeal kaeti laud ja toidud said järgimööda valmis. See oli tõeline pidusöök. Allpool mõned fotod nendest tervislikest ja maitsvatest roogadest.

Erinevatest kartulisortidest ja juurviljadest pann on ahjuminekuks valmis.

Ahjukartulid on valmis, pealt mõnusalt krõbedad, seest imemahlased ja head.

Sinisest kartulist valmistatud kartulipuder, samuti väga maitsev.

Viive Rosenberg salatikomponente tutvustamas.

Minu kartulitaldrik ahjukartuli, pudru ja salatiga.

Ilus kirju kartulisalat.

Meie tütrekese Merli kujundatud salatipokaal Rukilill

Salatipokaalid külje pealt .

Merli oma kujundatud salatiga.

Samuti suur tänu Viive Rosenbergile ja abikaasale huvitava päeva eest, kuid samuti suur tänu Ivi Rausile selle päeva korraldamise ja organiseerimise eest.

Kevadpühad Vaskna turismitalus.

Väljas tervitab Teid jänkudeküla koos tibudega.

Märtsikellukesed koos kevadpühategelastega.

Kohvikannusoojendaja Suur tibu ja kaunistatud jaanalinnumuna.

Esimest korda tegin pashat ja hea tuli.

Munamäe avasündmust juhtisid kuldne kukk ja valge jänes.

Looduses on kuivanud puudel imekaunid kollased samblikutibud.

Miia aitab pashat teha.

Suurel Munamäel munaveeretamine, pärast lapsed tegid kodu ka oma munaveeretamise.

Vaatamata paksule lumele olid aprilli alguseks kuldnokad ja esimene toonekurg juba kohal. Pildil naabri-Mati pesakastid.

Esimesest aprillist kuni 31 maini avatud pannkoogikohvik Vaskna turismitalus.

Muude jänkude kõrval armas vaadata ka päris jänkusid.

Lembushetked ka jänkudel.

Iga aasta saab valmis ka mõni omatehtud jänes.

Külalistemaja ees istuvad kanad.

Kevadküla koos kitsekestega.

Vaskna talus saab ka ise kevadkaunistusi meisterdada.

Tibu koos tüdrukuga külalistemaja ees.

Uksepärg.

Värvitud munad, õnneks on vutimunadel juba väga ilus muster peal.

Kõikjal on jänkusid.

Jänkunäitus Vaskna turismitalus.